Mulgimaa kultuuriprogramm 2010 – 2013. Kokkuvõte. Sissejuhatus "Mulgimaa kultuuriprogramm 2010-2013" oli jätkuks aastail 2000-2009 toiminud riiklikule programmile „Lõunaeesti keel ja …

murraku õpik”, mis om kokku pant Tanningu Salme raamatu ”Karksi murrak” põhjal. ”Karksi murraku „Mulgi sõnastik” om küll kige edimene mulgi keele sõnaraa-mat, a sõski alle edimeses sam- Võru Instituut 2002) om umbes 15000 märksõna. Kuigi

Võru. Võru keel, mida peetakse traditsiooniliselt murdeks, on (lõuna)eesti keelevariant. Viimase rahva- ja eluruumide loenduse järgi elab üle 40% Võru murde potentsiaalsetest kõnelejatest (vrd/pro võrokesed ja setod, üle 87 000 Eesti püsielaniku) oma traditsioonilisel keelealal Kagu-Eestis.

sõnastik) viisid tartukeelse kirjanduse tallinnakeelsest tubli sammu ette. Sedagi tuleb nimetada, et kõige vanem Eesti oma mehe vaimutöö, mis tuttavaks saanud (Kasu Hansu „Tarto Hina Iku laul"), Tartu keeli oli. ning vormikindla Tartu-Võru murraku Eesti kirjakeeleks

Ref A: 8E1EF53396DF4663990D50763FFB91AC Ref B: SJCEDGE0213 Ref C: 2020-10-23T19:13:41Z

EESTI MURRETE UURIMINEKARL PAJUSALU 11.SissejuhatusMurdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920.–30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseksuurimisalaks eesti murded.

Tartu–Võru: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjas-tus, Võru Instituut, 2016. 752 lk. Nõukogude perioodil jäid paljud väär-tuslikud käsikirjad ajajärgule omaselt mitmesugustel põhjustel avaldamata, nõnda ka arstidest abikaasade Ilse Rootsmäe (1925–2006) ja Lemming

Ott Sandrak märkis, et Kuusalu murraku maakeele variandi järgi on pandud alus eesti kirjakeelele. Kuusalu murraku rannakeel tähendas pohiranna keelt, ehk seda, mida räägiti Juminda ja Pärispea poolsaartel. Nii ida kui ka lääne pool sellest olid randades kasutusel maakeelega segatud variandid.

Ann ja Andrus Kilk säilitavad Kodavere murrakut, nad on valmis teinud veebilehekülje ja filmi „Kodo kiil“. Vooremaa küsimustele vastas Ann Kilk. Missugune on Teie praegune side kodukülaga? Minu kodokülä on Sassukvere, kuigi pidevalt olen elanud seal ainult 15.eluaastani ja hiljem põhiliselt Tartus. Kuid Sassukveres elasid vanemad ja minu peregi. Kõik suved on seal möödunud ja

lõpuosas sõnastik ja veel mitmed tarvi-lised lisad. Eessõnast leiab Peeter Pälli tehtud kaardid, mis juhatavad lugeja- „Võru murde tekstid”.2 Et aga keelesaar- Üks Leivu murraku keelemuutus, millest raamatus juttu ei ole tehtud, mis

Setu keel on võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Näituse koostamisel on Setu murraku alla paigutatud just kultuuriliselt Setu teoseid, näiteks Kauksi Ülle „Taarka” ja Aapo Ilvese Räpina-teemaliste näidendite

Värskelt on trükivalgust näinud üle 500-leheküljeline Kuusalu rannakeele sõnaraamat. Kohalikus murdes nimetakse seda loomulikult rannakieleks, mille kokkuvõte nüüdsest kaante vahel seisab. Suurteos sündis Juminda poolsaare ettevõtlike inimeste, seltsi, Eesti Keele Instituudi ja mitmete abiliste jõul. “Kuusalu rannakiele sanastigu ede näütamisele ja riemupidusse” kutsutakse

Lõunaeesti keel ja keelesaared. Kraasna maarahvas oli Krasnogorodskoje ümbruses, kunagises Vitebski kubermangus, praeguse Läti, Valgevene ja Venemaa piiril elanud väljarännanud eestlaste rühm, kes rääkisid Kraasna murrakus. 11 suhted.